Näita, ära räägi

Küsimus pole selles, et kas animatsioon on mõjuv vahend. Animatsiooni on kasutatud tulemuslikult kõikjal. Mille poolest erineb aga animeeritud selgitav video ja selle tootmine? Ja millised on parimad näited? Ja kuidas ise häid videoid luua, räägib Tuuli Lepik animatsioonistuudiost Blue Cat.

Selgitav video (explainer video) on lühike, visuaalselt lihtsustatud ja loogiliselt struktureeritud klipp, mille eesmärk on keerulist ideed kiiresti arusaadavaks teha. Animatsiooni pildikeel on üldjuhul lihtne ja stiliseeritud ning tulemusena jääb oluline informatsioon vaatajale hästi meelde – eesmärk on anda vaatajale uus teadmine-mõistmine ja teema arusaadavalt lahti selgitada. Kasutatud illustratsioonid aitavad teemat edasi anda esteetiliselt ning on visuaalselt kergesti jälgitavad, mängulised ja huvitavad.

Heaks eeskujuks on siin Saksamaal, Münchenis tegutsev animatsioonistuudio Kurzgesagt – In a Nutshell, mille Youtube kanal on popkultuuriline hariduslik fenomen. Sisult on nad keskendunud hariduslikele, teaduspõhistele ja filosoofilistele teemadele, kasutades asjade selgitamisel visuaalseid metafoore. Nende klippi „We Need to Rethink Exercise“ kohandati peale ekspertide sekkumist, mis näitab, kui oluline on autorite jaoks teaduspõhisus: https://youtu.be/vSSkDos2hzo?si=ifEVydG4UmI-iaBo

Klippide väga värviline, minimalistlik ja äratuntav pildikeel ja stiil on sarja ühendavaks jooneks. Klippide loomisel teeb stuudio koostööd teemaekspertidega, mis on ühe hea selgitusvideo loomise eelduseks.

Kurzgesagti tugevuseks on keerulise sisu inspireerivalt, julgustavalt ja isegi poeetiliselt edasiandmine. Nad kirjeldavad ja selgitavad nähtusi, mis on meie ümber, ega püüa otseselt meile midagi müüa. Animatsiooni toel proovitakse, nagu ka sõna „kurz“ saksa keeles viitab, asju lühidalt ära seletada. Kuid lühidus ja kompaktsus ei ole nende ainus eesmärk. Kurzgesagti klipid ei ole ainult õpetusvideod – neid võib käsitleda ka audiovisuaalsete kunstiteostena. Just see eristab neid klassikalistest õppevideotest, mida kasutatakse koolides või e-õppes. Neil on õnnestunud lisada sisule selline soojus ja materjalikäsitlus, mida me ootaksime võib-olla healt õpetajalt klassitunnis.

Kes ei mäletaks „Dumb Ways to Die“ laulu?

Armsalt morbiidne ja läbi aegade üks auhinnatumaid kampaaniaid on „Dumb Ways to Die“ https://youtu.be/IJNR2EpS0jw?si=pBT-kmEWepfgKIwA (2012, reklaamiagentuur McCann Melbourne, klient: Metro Trains Melbourne). Kahe nädalaga teeniti üle 50 miljoni dollari väärtuses tasuta meediakajastust, video kogus üle 320 miljoni vaatamise, sünnitas kümneid paroodiaid ja edasiarendusi ning vähendas õnnetusjuhtumeid.

Animeeritud selgitusvideote loomine on hariv ja väga huvitav

Ega me ei tee neid selgitusvideosid oma väikeses Blue Cati stuudios ju ainult IT-firmadele või meditsiiniettevõtetele. Teemaks võib olla näiteks teismeliste kuritegevuse preventsioon, geneetilised haigused, keskkonnahoid või mullastiku tervis. Ehk et iga kord tuleb end kurssi viia. Ning teemat peavad ühtmoodi hästi tundma produtsent, copywriter ja projektijuht ja ka illustraator ning animaator. Animatsiooniga ei saa õigesti rõhutada sisu, mida sa ei mõista. See nõuab interdistsiplinaarset meeskonda või natuke laiemate huvidega seltskonda, mitte ainult töö teostajat või tootvat ühendust produtsendi ja arvuti vahel.

Mõnikord tunduvad teemad esmapilgul liiga keerulised. Näiteks aastaid tagasi Lastemaja klippi https://vimeo.com/340647770 luues ütlen ausalt, et mind isiklikult ehmatas üleüldse selle teema või teenuse olemasolu. Aga seejärel hakkasin mõtlema, et olgu, see on keeruline, aga nii mõtlevad ju ka kõik teised. Ja kas on võimalik seda kuidagi delikaatselt ja helgelt lahendada? Ja siis me leidsimegi sellised sümbolid linnapildist nagu määrdunud, ema ja last kujutav liiklusmärk laste mänguväljaku ääres, veenvad soojad esinejad ja minimalistlik vahva illustratsioon, mis aitas väga lihtsa animatsiooniga sisu üsna helgelt edasi anda.

Mõnikord on vaja animatsiooni kõrvale ka filmitud „elusat“ pilti, et ühendada info pärismaailmaga. Näiteks RIA küberturvalisuse õppeklippe luues oli vaja keskenduda vaid kõige olulisemale – et inimesed ei teeks neid vigu, mille abil neid otsesõnu röövitakse. See omakorda tähendas, et oma töös püüdsime just seda käitumismehhanismi mõista. Inimesed ei ole ju rumalad. Nad on informeeritud, tegelikult nad teavad neid asju väga hästi. Küberoht ei tule ju nagu kappav hobune fanfaaride saatel või nagu James Bond, see juhtub pigem vaikselt nagu inimese uppumine.

Selgitavat animatsiooni luues püüdsime lavastada just neid olukordi. Näiteks ema kodukontoris koos oma lastega, kellelgi on morsiklaas ehk et valitseb reaalne oht, et see lähebki ümber ja varukoopiata tähtis töödokument hävib, tähelepanu hajub; võib-olla sa õpetad last lugema ja märkad samal ajal, et meilile tuleb ahvatlev QR-kood jne. Lisasime klipile muidugi meeldetuletavad nö „kümme käsku“, mida on igas klipis siiski umbes neli-viis. Heaks praktikaks on ka klipi lõpus kõige olulisema kinnistav ülekordamine: https://vimeo.com/1121789301

Fuzzy Feelings (Apple, 2023, animatsiooni teostaja: Passion Pictures)

Muidugi kasutatakse selgitavat animatsiooni ka turunduse eesmärkidel. Tänapäeva reklaamklipid iseenesest on nagunii suures osas järeltöötluse, eriefektide ja animatsiooni hübriidid ja see pole enam isegi teema, millest rääkida.

Samas tuleb animatsioon teemana teravamalt esile, kui selle stiil või käsitluslaad aitab välja tuua mingeid erisusi, anda sõnumile mingi emotsiooni. Heaks näiteks on siin soe filmitud ning stop-motion hübriid-lühifilm loovusest ja empaatiast „Fuzzy Feelings“. Kontoritöötaja maandab stressi stop-motion’i kaudu, tema fantaasiamaailm peegeldab päriselu ja nihutab suhteid – pehme, inimlik, lisaks on tehnoloogia iPhone’iga tehtud stop-motion-animatsioonitehnika. Eesmärgiks oli näidata Apple’i tööriistu loovuse ja lahkuse edendajana, mitte funktsioonireklaamina, tõsta brändi kultuurilist kapitali. Tehnika on loo teenistuses, brändiväärtus tuleb emotsioonist, mitte funktsiooniloetelust. Muhe stop-motion’i käsitöö annab siiruse, mis eristub eriefektidega ülepaisutatud jõulumaagiast.

Et sihtrühm saaks aru

Keeruliste teemade selgitamine käib teenuse juurde. Ja pea alati peab sihtrühm asjast aru saama. Teinekord tähendab see aga, et peame teenusele otsa vaatama lihtsa inimese seisukohast.

Kunagi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile loodud Digivärava klipis proovisime lähtuda vormi loomisel sellest, et teenuse sihtrühmaks on tõenäoliselt väikeettevõtja. Ideed edasi arendades tundus loovettevõtja huvitavam ning moekunst või riidedisain valdkondadena omakorda atraktiivsed. Samuti leidsime, et võib-olla oleks ettevõtjat huvitav kujutada stereotüüpse ärimehe asemel enesekindla naistegelasena, kes on nagu Kristel Kruustük või Karen K. Burns: https://vimeo.com/1121783119