Mis kasu on animatsioonist?

Mis kasu on animatsioonist?

Animatsioon ümbritseb meid vilkuvate piltidena igal pool linnakeskkonnas. On harjumuspärane, et ootesaalide ekraanidel tutvustatakse uusi tooteid ja teenuseid, reisiterminalides juhendatakse vaatajat pagasile kehtestatud reeglite osas ja paljud iseteeninduspunktid ei saa samuti ilma näitlikke tegevusetappe sisaldava videota hakkama. Üha enam rakendavad oma kommunikatsioonis animatsiooni ka need ettevõtted, kes tavaliselt suurte ekstravertidena ei käitu. On rida praktilisi tegevusi, mille juures animatsioon saab ettevõtjale kasulik olla.
Kohe alguses, kui alustaval ettevõtjal on tekkinud mingi uus äriidee, peab seda ühel hetkel laiemale avalikkusele tutvustama. On siis tema auditooriumiks investorid, alluvad, äripartnerid või tulevased kliendid. Kõigi kuulajagruppide puhul on oluline rääkida oma idee lahti selgelt, huvitavalt ja arusaadavalt. Ja seda korduvalt, korduvalt ja veelkord korduvalt. Viimastel aastatel on selle tegevuse hõlbustamiseks hakatud kasutama animeeritud selgitava video formaati. See on keskmiselt minut kuni paar kestev tempokas video, mille valmistamisel on kasutatud animatsioonitehnikaid ja kus püütaksegi mingi idee või toote tutvustus lihtsalt ja arusaadavalt, uut infot tuttavaga seostades, lahti seletada. Kõige enam võib selliseid videosid näha kodulehtedel, sotsiaalmeedias ja messiväljapanekutel. Enamasti on sellise animatsiooni tegelaskujud ja objektid joonistatud stiliseeritult ja välja toodud vaid kõige olulisem. Meeldejäävaid pildilisi metafoore, muusikat ja heliefekte kasutades on nii võimalik luua vaatajat üsnagi paeluv maailm. Animeeritud selgitusvideo vaatamine sarnaneb mõneti elamusele, mille saab laps koos emaga pildiraamatut vaadates – olemas on nii lineaarne lugu, pildid kui ka vanema selgitused.
Juba mõnda aega tegutsenud ettevõtjale on suurepärast lugu jutustav animeeritud video aga hea vahend imago loomisel ja oma brändi tarbija teadvusesse kinnistamisel.
Animeeritud selgitusvideo on kasulik marketingitööriist ja töötab hästi turundusidee levitamisel. Lisaks tekkivale edumaale otsimootorite maailmas annab see (võrreldes teksti lugemise või “rääkiva pea” formaadiga) eelise, et tulevane klient kuulab su sõnumi ära – multikad on enamasti ju kergelt jälgitavad ja huvitavad.
Animeeritud selgitusvideost on saanud juba omaette kommunikatsioonižanr, mis kasutab korduvalt samu kližeesid, mis on ootuspärased ja mida vaataja on juba harjunud mõistma. Pole ka erilist vahet, millises valdkonnas tegutsetakse – elegantsed elluäratatud autorijoonistused annavad kaalu elitaarsematele ilubrändidele ja praktilisem, animeeritud joonistel põhinev reklaammaterjal tuleb kasuks ka puitmajade müüjatele. Põhilisteks küsimusteks jäävad ikkagi: kuidas püüda paremini tähelepanu, kuidas rääkida oma lugu lihtsamalt ja efektiivsemalt? Animatsioonil on võrreldes filmitud materjaliga eelised lihtsuse ja konkreetsuse kujul. Samuti on teemasid, mille juures headel illustratsioonidel põhinev animatsioon mõjub esteetilisemalt kui filmitud materjal: nt kirurgiliste meetodite erisuste väljatoomine, meditsiinijäätmete käitlemisjuhised, ravimite toimemehhanismide kirjeldamine jne.

Kuigi animatsioonis on väga levinud ka erinevate tehnikate ja stiilide omavahel miksimine, võiks selgitusvideosid stiili alusel jagada järgnevalt:

1. Joonistusvideo jutupliiatsi stiilis. (Vaataja silme all tekib valgele taustale kunstniku käe poolt joonistatud piltidest koosnev lugu.)
2. Lihtne 2D animatsioon. (Lamenukk-stiilis lihtsate karaktertegelastega multika-sarnane animatsioon.)
3. Animeeritud infograafika. (Infograafikal ja pildilistel metafooridel põhinev animatsioon: visuaalis kasutatakse palju liikuvaid jooni, sümboleid, märke jmt.)
4. Tekstianimatsioon. (Animeeritakse sõnad ja laused, mis ilmuvad erinevates suurustes ja erinevate ilmekate efektide abil ekraanile.) Tekstianimatsioonis on oluline roll kompositsioonil ja tabaval sõnastusel. Tekstianimatsioon töötab hästi nende lugude edasiandmisel, kus ka üksikutel sõnadel eraldiesitatuna on suur märgiline vägi. Mõneti näeb selline video välja nagu liikuv plakatiseeria. Seda stiili on otstarbekas kasutada keskkondades, kus on välistatud heli kasutamine (nt videoekraanidega ühistransport, suured väliekraanid ja ootesaalid)
5. Videomiks. (Filmitud video miksimine joonistatud objektide või tegelastega, nt realistlik näitleja jalutab joonistatud linnas.) Seda stiili on hea kasutada fantaasiaküllaste ja loovust rõhutavate lugude puhul.
6. Realistlik 3D animatsioon. (Sageli kasutatav insenertehnilise täpsuse kirjeldamisel nagu seadmete tööpõhimõtted või arhitektuur)

Peale selgitusvideo on ka muid võimalusi, kuidas animatsiooni ettevõtte kasuks rakendada. Konverentsikorraldajad otsivad pidevalt uut ja huvitavat erksat joont ning kasutavad avatseremooniates üha enam animeeritud algustiitreid. Sama meetod sobib ka konverentsiesinejale endale oma ettekande elavdamiseks. Ka lihtne Power-Point esitlus algab elavamalt kui esimesel slaidil on vahvalt helindatud logoanimatsioon või 5-sekundiline meeleolukas sissejuhatus.
Eesmärgi poolest võib animeeritud selgitusvideod jaotada järgmiselt:

1. Kasutajakeskkonna tutvustus. Video sisuks on mingi e-kasutajakeskkonna tutvustus. Nt kuidas täita e-keskkonnas ankeete või kuidas kasutada tarkvaraprogrammi. Videos näidatakse navigeerimist etapp-haaval ja jagatakse vastavaid näpunäiteid. Vaataja tunneb, nagu istuks tema kõrval arvutitugiisik, kes ekraanil kõike näitab ja lahti seletab.
2. Lineaarne lugu. Jutustatakse lugu, mille kaudu ilmneb, kuidas ja millise probleemi saab reklaamitava toote või teenuse abil lahendada.
3. Õppevideo. Õpetliku sisu kaudu antakse vaatajale uusi teadmisi. Vaatajalt oodatakse edaspidi käsitletava probleemi suhtes teadlikumat käitumist. (Nt keskkonnasäästlikkus või käitumine liikluses). Kasutatav erineva tasemega koolides, koolitusfirmade kursustel kui ka individuaalõppes.
4. Telereklaam. Omanäolise animatsioonitehnika ja kunstniku huvitava käekirja tõttu on see taustast kergesti eristuv.
5. Animeeritud videokuulutus. Selleks võib olla näiteks sotsiaalmeedias jagatav töökuulutus või mingi muu teade, mis ei kvalifitseeru päris reklaamklipi kategooriasse, kuid sisaldab vaataja jaoks siiski teatud üleskutset. Videokuulutuses kasutatakse sageli ohtralt lugemameelitavat tekstianimatsiooni.

Näpunäited animeeritud video tellijale:

• Küsi endalt: mis on tulevase video kõige olulisem keskne sõnum?
• Näita, et oled loovalt mõtlev, vahva ja siiras! Alati tuleb kasuks sõbralik ja muhe meeleolu. Seda aitavad luua ka veidi humoorikad, kuid tagasihoidlikud pisidetailid.
• Võimalusel väldi aja jooksul aeguvate väärtuste (töötajate nimed, numbrid) nimetamist pealeloetavas audiotekstis, nii on video pikema kasutusajaga ja muudatuste tegemine (jäävad vaid tekstimuudatused) taskukohasem.
• Turundusõpikutes öeldakse, et mõistlik on oma brändi tutvustamisel jälgida ühtset visuaalstiili. Samas näitavad suured korporatsioonid oma loovust ka (paralleelselt realistlike, filmitud reklaamiklippidega) totaalselt teises võtmes tehtud animatsiooniseeriatega.

Tuuli Lepik

Animatsioonifirma Blue Cat OÜ juhataja
e-post: bluecat@bluecat.ee
koduleht: www.bluecat.ee

After Effectsi koolitused Mektorys

Sel aastal annab Tuuli Lepik After Effectsi koolitusi Tallinnas Mektory majas Mustamäel. Kursuse pealkiri on “Motion Design”. Töö toimub koostöös Deutschland Studioga.

Animatsioon ärikliendile?

Animatsioon ümbritseb meid vilkuvate piltidena igal pool linnakeskkonnas. On harjumuspärane, et ootesaalide ekraanidel tutvustatakse uusi tooteid ja teenuseid, reisiterminalides juhendatakse vaatajat pagasile kehtestatud reeglite osas ja paljud iseteeninduspunktid ei saa samuti ilma näitlikke tegevusetappe sisaldava videota hakkama. Üha enam rakendavad oma kommunikatsioonis animatsiooni ka need ettevõtted, kes tavaliselt suurte ekstravertidena ei käitu. On rida praktilisi tegevusi, kus animatsioon saab ettevõtjale ja ettevõttele kasulik olla.

Intervjuu superviisor Inge Taelaga

Loovtööstuse maastikul alustav ettevõte vajab arenguks kolme liiki nõustamist.

Testimisest

Esimesel septembril tuli idufirmade rahastamisinstitutsioon Prototron välja uudisega, et varsti hakkavad kaheksa üldhariduskooli 11. klassi õpilased matemaatikat õppima EdFoxi digitaalse interaktiivse õpiku järgi. Kindlasti on rõõmustav, et on valminud õppevahend, mis on juba testimisjärgus. Samas panin kirja ka mõned mõtted kõhklustest, mis uute projektidega paratamatult kaasas käivad.

Hirmus pedagoogikaajaloolane Andresen korrutas ülikooliloengus ikka tõde: “õpetaja räägib ja õpilane kuulab – see oli toimiv õpetamisviis juba Aristotelese ajal” ja võttis sellega kokku kõik tühised ja kaduvad hariduseksperimendid ja tehnoloogiad, mida on suhteliselt tulutult ikka aeg- ajalt üritatud ellu viia.
Haridustarkvara loomise mullid kipuvad lõhkema, sest korraga ette võetud innovatsioonieesmärk nii kasutajaliidese, didaktika, loogika ja disaini kohalt on üliraske ülesanne koheselt lahendamiseks. Lisaks muidugi ka tendents, et liigagi paljud idufirmad elavad vaid järgmise rahasüsti nimel…
Kuid võtame asja õpilase seisukohast. Kui mina oleksin nende koolide gümnasist, kes peab varsti tegema riigieksami ja tahab konkureerida ülikooli, siis ma tunneksin teatavat kõhklust teadmise ees, et olen idufirmale katsejänes. Sest mis saab siis, kui katse ebaõnnestub… Estcube kosmoses võis olla väga põnev kuigi paljud asjad läksid nihu. Ebaõnnestumine hariduses oleks aga juba midagi muud. On selge, et uusi asju peab katsetama ja testima. Kuid testrühmad värvatakse tavaliselt vabatahtlike seast. Kas neile gümnasistidele on üldse jäetud ka valikuvabadus?
… AGA… ma olen kõigest hoolimata siiski iga kord kui uuest üritamisest kuulen, väga põnevil ja lootusrikas. Oleks tore, kui omamaisest haridustarkvarast lõpuks asja saab :)

Barcelona Disainifestival OFFF sai 15 aastaseks! Mõttekilde festivalilt.

Sel kevadel juba 15. korda toimuv Barcelona disainfestival OFFF alapealkirjaga “Finally Fucking Fifteen!” oli teisme-juubeli hõnguline. Spetsiaalselt selleks festivaliks loodud visuaalidentiteet, väikesearvulise tiraažiga festivaliraamat ja temaatilised lavastatud vaheklipid on nii laiapõhjalise tähendusega, et inspireeriksid mistahes visuaalvaldkonna loovtöötajat. Eriti mõned väga siirad esinejad, kes rääkisid oma loomingust läbi isikliku elu näidete. Väga tuttavad olukorrad, humaansed väärtushinnangud, üllatavad tehnilised lahendused (Bradley G Munkowitz – appi, ta istus mu kõrval!!!). Tabasin end palju kordi lihtsalt mõttelt, et näe, samad probleemid on ka väga kuulsatel tegijatel ja kuulsate projektide juures. Tänasin õnne, et olin usinalt koos lastega viimastel talvedel kinos käinud ja enamuse parimatest visuaalefektidega ulmefilmidest tervikuna juba ära näinud. Selgitused nende tootmise telgitaguste kohta olid nüüd enam hoomatavad. Ja veel… Sa ei pea olema suur, et teha suuri asju maailmakuulsate brändide heaks. Kui meil eelistatakse võimalusel suuri reklaamiagentuure, siis läbi esinejate ettekannete võis näha, et kuulsaimad suurkorporatsioonid on klientidena tegelikult avatud ka ühe-kahe inimesega loovfirmadele – eeliseks on originaalsus, värske mõtlemine ja loojate motiveeritus. Üldse ei imesta – õigesti teevad! Tee ausalt ja hästi – see loeb. Kui sa ei oska oma ettekandes kassipilte näidata, siis pole sa võib-olla kõige parem esineja.

Näiteid Eesti varasest arvutikunstist

Eesti varasest arvutikunstist on enam andmeid üheksakümnendate keskpaigast kui paljud kunstnikud hakkasid oma loomingus digitaalseid vahendeid kasutama. 1996-1997 on murrangulised aastad, mil areenile astusid paljud arvuti abil kunsti loovad autorid. 1997. a valmis Raivo Kelomehe, Tiia Johannsoni, Nelli Rohtvee „Cybertower“, netikunst oli hoogu kogumas ning Mare Tralla alustas netikunstnikuna. See on kunstikriitikute poolt juba üsnagi palju kommenteerimist ja laialdast käsitlust leidnud teema. Mis aga toimus enne seda? Mil moel kunstnikud arvuti juurde jõudsid, kuidas sellega oma loomingus suhestusid ning millised olid nende poolt leiutatud tehnoloogiad?

Anima Campus!

Oleme rõõmsad, et Blue Cat valiti nende hulka, kel võimalus osaleda animatsiooniproffidele mõeldud rahvusvahelise ürituse Anima Campus Tallinn töötubades ning loengutes.

Intervjuu disainipoe juhiga

Tuleb ise uskuda sellesse, mida teed

Disainipood on tuntud oma tikandimustriliste kinkekarpide poolest. Neid võib leida paljudest raamatupoodidest ning kaubamajadest. Teleuudistes vilksatas Disainipoe karp ka viimasel Eesti-visiidil Dalai-laama käes.

Loovtööstuse teemadel

Loovtööstus on tihedalt seotud majanduse ja tootva tööstusega. Samuti on see seotud ka kultuuriga – tarbekunsti erinevate valdkondade ja viimasel kümnendil üha enam ka meediakunstiga. Enam on kirjutatud sellest, mida kultuuri kokkupuude tööstusega viimasele on andnud, millist potentsiaali võiks endas peita jne. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, millised on olnud tööstuse mõjud loomingule ja arengutele kultuuris.