After Effectsi koolitused Mektorys

Sel aastal annab Tuuli Lepik After Effectsi koolitusi Tallinnas Mektory majas Mustamäel. Kursuse pealkiri on “Motion Design”. Töö toimub koostöös Deutschland Studioga.

Animatsioon ärikliendile?

Animatsioon ümbritseb meid vilkuvate piltidena igal pool linnakeskkonnas. On harjumuspärane, et ootesaalide ekraanidel tutvustatakse uusi tooteid ja teenuseid, reisiterminalides juhendatakse vaatajat pagasile kehtestatud reeglite osas ja paljud iseteeninduspunktid ei saa samuti ilma näitlikke tegevusetappe sisaldava videota hakkama. Üha enam rakendavad oma kommunikatsioonis animatsiooni ka need ettevõtted, kes tavaliselt suurte ekstravertidena ei käitu. On rida praktilisi tegevusi, kus animatsioon saab ettevõtjale ja ettevõttele kasulik olla.

Intervjuu superviisor Inge Taelaga

Loovtööstuse maastikul alustav ettevõte vajab arenguks kolme liiki nõustamist.

Testimisest

Esimesel septembril tuli idufirmade rahastamisinstitutsioon Prototron välja uudisega, et varsti hakkavad kaheksa üldhariduskooli 11. klassi õpilased matemaatikat õppima EdFoxi digitaalse interaktiivse õpiku järgi. Kindlasti on rõõmustav, et on valminud õppevahend, mis on juba testimisjärgus. Samas panin kirja ka mõned mõtted kõhklustest, mis uute projektidega paratamatult kaasas käivad.

Hirmus pedagoogikaajaloolane Andresen korrutas ülikooliloengus ikka tõde: “õpetaja räägib ja õpilane kuulab – see oli toimiv õpetamisviis juba Aristotelese ajal” ja võttis sellega kokku kõik tühised ja kaduvad hariduseksperimendid ja tehnoloogiad, mida on suhteliselt tulutult ikka aeg- ajalt üritatud ellu viia.
Haridustarkvara loomise mullid kipuvad lõhkema, sest korraga ette võetud innovatsioonieesmärk nii kasutajaliidese, didaktika, loogika ja disaini kohalt on üliraske ülesanne koheselt lahendamiseks. Lisaks muidugi ka tendents, et liigagi paljud idufirmad elavad vaid järgmise rahasüsti nimel…
Kuid võtame asja õpilase seisukohast. Kui mina oleksin nende koolide gümnasist, kes peab varsti tegema riigieksami ja tahab konkureerida ülikooli, siis ma tunneksin teatavat kõhklust teadmise ees, et olen idufirmale katsejänes. Sest mis saab siis, kui katse ebaõnnestub… Estcube kosmoses võis olla väga põnev kuigi paljud asjad läksid nihu. Ebaõnnestumine hariduses oleks aga juba midagi muud. On selge, et uusi asju peab katsetama ja testima. Kuid testrühmad värvatakse tavaliselt vabatahtlike seast. Kas neile gümnasistidele on üldse jäetud ka valikuvabadus?
… AGA… ma olen kõigest hoolimata siiski iga kord kui uuest üritamisest kuulen, väga põnevil ja lootusrikas. Oleks tore, kui omamaisest haridustarkvarast lõpuks asja saab :)

Barcelona Disainifestival OFFF sai 15 aastaseks! Mõttekilde festivalilt.

Sel kevadel juba 15. korda toimuv Barcelona disainfestival OFFF alapealkirjaga “Finally Fucking Fifteen!” oli teisme-juubeli hõnguline. Spetsiaalselt selleks festivaliks loodud visuaalidentiteet, väikesearvulise tiraažiga festivaliraamat ja temaatilised lavastatud vaheklipid on nii laiapõhjalise tähendusega, et inspireeriksid mistahes visuaalvaldkonna loovtöötajat. Eriti mõned väga siirad esinejad, kes rääkisid oma loomingust läbi isikliku elu näidete. Väga tuttavad olukorrad, humaansed väärtushinnangud, üllatavad tehnilised lahendused (Bradley G Munkowitz – appi, ta istus mu kõrval!!!). Tabasin end palju kordi lihtsalt mõttelt, et näe, samad probleemid on ka väga kuulsatel tegijatel ja kuulsate projektide juures. Tänasin õnne, et olin usinalt koos lastega viimastel talvedel kinos käinud ja enamuse parimatest visuaalefektidega ulmefilmidest tervikuna juba ära näinud. Selgitused nende tootmise telgitaguste kohta olid nüüd enam hoomatavad. Ja veel… Sa ei pea olema suur, et teha suuri asju maailmakuulsate brändide heaks. Kui meil eelistatakse võimalusel suuri reklaamiagentuure, siis läbi esinejate ettekannete võis näha, et kuulsaimad suurkorporatsioonid on klientidena tegelikult avatud ka ühe-kahe inimesega loovfirmadele – eeliseks on originaalsus, värske mõtlemine ja loojate motiveeritus. Üldse ei imesta – õigesti teevad! Tee ausalt ja hästi – see loeb. Kui sa ei oska oma ettekandes kassipilte näidata, siis pole sa võib-olla kõige parem esineja.

Näiteid Eesti varasest arvutikunstist

Eesti varasest arvutikunstist on enam andmeid üheksakümnendate keskpaigast kui paljud kunstnikud hakkasid oma loomingus digitaalseid vahendeid kasutama. 1996-1997 on murrangulised aastad, mil areenile astusid paljud arvuti abil kunsti loovad autorid. 1997. a valmis Raivo Kelomehe, Tiia Johannsoni, Nelli Rohtvee „Cybertower“, netikunst oli hoogu kogumas ning Mare Tralla alustas netikunstnikuna. See on kunstikriitikute poolt juba üsnagi palju kommenteerimist ja laialdast käsitlust leidnud teema. Mis aga toimus enne seda? Mil moel kunstnikud arvuti juurde jõudsid, kuidas sellega oma loomingus suhestusid ning millised olid nende poolt leiutatud tehnoloogiad?

Anima Campus!

Oleme rõõmsad, et Blue Cat valiti nende hulka, kel võimalus osaleda animatsiooniproffidele mõeldud rahvusvahelise ürituse Anima Campus Tallinn töötubades ning loengutes.

Intervjuu disainipoe juhiga

Tuleb ise uskuda sellesse, mida teed

Disainipood on tuntud oma tikandimustriliste kinkekarpide poolest. Neid võib leida paljudest raamatupoodidest ning kaubamajadest. Teleuudistes vilksatas Disainipoe karp ka viimasel Eesti-visiidil Dalai-laama käes.

Loovtööstuse teemadel

Loovtööstus on tihedalt seotud majanduse ja tootva tööstusega. Samuti on see seotud ka kultuuriga – tarbekunsti erinevate valdkondade ja viimasel kümnendil üha enam ka meediakunstiga. Enam on kirjutatud sellest, mida kultuuri kokkupuude tööstusega viimasele on andnud, millist potentsiaali võiks endas peita jne. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, millised on olnud tööstuse mõjud loomingule ja arengutele kultuuris.

Abiks hinnapakkumise küsijale

Oletame, et ettevõtja, kes vajab oma firmale üheminutilist tutvustusvideot, saadab hinnapäringud animatsioonistuudiotesse.